Üle võimete elamine toob kokkupuuteid inkassofirmadega

Kuigi Valgamaa inimeste vastu on kolme Eesti inkassofirma sõnul suunatud kokku sadu nõudeid, pole üleriigilises võrdluses olukord kõige hullem.

Intrum Justitia ASi menetlusjuhi Mihkel Veskimäe sõnul on neil praegu menetluses umbes 400 nõuet Valgamaal asuvate eraisikute ning ettevõtete vastu. Selle näitajaga asub maakond 12. kohal. Kõige rohkem nõudeid on Harju-, kõige vähem Hiiumaal.

Ka CKE Inkasso juhatuse liikme Raul Reinsalu sõnutsi on Valgamaal elavate isikute vastu menetluses olevate nõuete hulk teiste maakondadega võrreldes pigem tagasihoidlik. «See on tingitud eelkõige väikesest rahvaarvust ja madalast keskmisest sissetulekust,» rääkis ta.

Mihkel Veskimägi tõi välja, et peamine maksuraskustesse sattumise põhjus on töökoha kaotamine ning sellega kaasneva sissetuleku äralangemine või oluline vähenemine. «Veel võib eraisikute puhul nimetada üle võimete elamist – võetakse krediiti rohkem, kui suudetakse tagasi maksta. Kahjuks on paljudel juhtudel probleem ka suhtumine kohustustesse üldiselt ning maksedistsipliin,» rääkis ta.

Reisile minnakse, kuid võlgu ei maksta

Iseloomulik näide on tema sõnutsi olukord, kus inimesed leiavad raha küll reisiks, kuid samas on pikaajaliselt tasumata mitu võlgnevust.

Krediidihaldus- ja inkassofirma Lindorff Eesti uuringute juhi Inga Piiroja sõnutsi võivad võlgujäämist põhjustada ka haigus või hooletus.

Juriidiliste isikute puhul tekitavad Raul Reinsalu sõnul probleeme eelkõige ettevõtte juhtkonna valed otsused pika perioodi vältel, mis tingivad hilisema maksujõuetuse. «Harvad pole ka juhud, kus pahatahtlikud võlgnikud ei täida tahtlikult kohustusi partnerite ees.»

Piiroja sõnutsi jäädakse võlgu kõikidele krediiti müüvatele ettevõtetele. «On see siis võlg teleteenuste, kommunaalteenuste või väikelaenu pakkujate ees. Mida enam on ettevõttel kliente, seda enam ka võlgu.»

Eeskujulikud pensionärid

Reinsalu ütles, et kõige kohusetundlikumad on pensionärid. «Seda näitab nende korrektne maksekäitumine kommunaal- ja haldusteenuse arvete tasumisel, võrreldes töölkäijatega.»

Mihkel Veskimäe sõnul näitab pikema perioodi statistika, et 57% juhtudest on võlgnik õrnema soo esindaja. «Kõige tüüpilisem võlgnik on 1981.–1990. aastal sündinud naisterahvas,» rääkis ta.

Piiroja sõnutsi Valgamaa võlgnik keskmisest Eesti võlgnikust ei erine. «56% võlgnikest on mehed ja 44% naised, meeste puhul on keskmine vanus 37, naistel kaks aastat rohkem. Keskmiselt jääb võlasumma meestel 231, naistel 137 euro kanti,» rääkis Piiroja.

Inkassofirmade soovitusel tuleks võlgnikel neisse suhtuda pigem kui partneritesse, mitte võlgade väljapressijasse.

«Inkassofirmadesse tuleks suhtuda koostöövalmilt. Mida pikemalt võlgnevuse tagasimaksmisega venitatakse, seda kulukamaks see reeglina võlgnikule läheb. Kui võlgnik käitub pahatahtlikult ning väldib kontakti inkassofirmaga, peab ta arvestama võimalusega, et kontakti saamiseks võidakse tulla võlgniku elu- või töökohta,» rääkis Veskimägi.

Kõige tähtsam on maksevõime

Reinsalu toonitas, et inkassoettevõtted on üldjoontes paindlikud ja proovivad leida võlgnikule parima lahenduse, et võlg tasutud saaks.

«Maksegraafiku tegemisel võtame esmasena aluseks võlgniku igakuise maksevõime. Meie peamine huvi on, et ta suudaks maksegraafikut täita ja mitte uuesti võlgu jääda,» rääkis ta.

Inga Piiroja sõnul leidub aga inimesi, kes suhtuvad inkassofirmadesse kui võlgade väljapressijasse. «Soovitame makseraskustes inimesel olla avatud, sest isegi kõige raskemas olukorras on vastused meie sees olemas – need tuleb sealt lihtsalt üles leida.»